Dome

Kui just kirjutama peab, siis räägiks, et mul on nüüd kool läbi. See osa, mida ma alustasin juulis ja peaksin lõpetama jaanuaris. Sain aga kõik oma õppetükid tehtud umbes 3 nädalat tagasi. Ja siis õpetahad ahhetasid ja ohhetasid, et mis nüüd saab. Sai aga nii, et pidin kooli kontorisse minema nii öelda praktikat pisut tegema. Ühe nädala, või pigem 3 päeva tegin seda ning kohe olin nii nii tubli laps... hihiii vist. Aga muidugi lähen kooliga edasi.

Viimati siis oli nädalavahetus neli päeva tagasi. Pidasime tasakesi ühte sünnipäeva ja oli niisama selline toredake. Järgmine päev käisime vaatamas seda kõrget kohta, kus osad hullud alla hüppavad vette. Ilus oli, aga ise ei hüppaks ilmaski. Lisaks peab pärast veel mööda kaljuseina üles ka ronima. 

Kunagi nädalavahetus või kaks enne seda oli R sünnnnna! Jehhuhu. Ega seda nüüd nagu päriselt ei peetud. Õigel päeval, mis oli teisipäev, käisime Jamie Oliveris söömas, mis tegelikult polnud väga vaimustav, ainult et aja peab sinna kinni panema umbes kuu aega varem. Naljakas oli, et samal ajal oli seal veel umbes neli sünnipäeva, koguaeg töötajad laulsid ja toodi koogikesi. Me sõime salaja oma söögid ja veini ära ning läksime koju. Reedel käisid külalised, aga neid ka palju polnud. Aga vesikas toodi kingiks! Juhuuu. Järgmine päev oli ühel sõbrannal sünnipäev, mis algas kell 12 päeval. Mitte eriti kaval, aga samas saab kiirelt kaelast ära. Kuigi väga kiirelt ei saanud, sest me jõudsime õhtul isegi klubisse(!). Ma arvan, et see käik oli rohkem, kui üle poole aastase pausi järel. Vahva!

 

Reedesed külalised.

Paar korda olen nüüd töömehega taas tööl kaasas käinud. Katusele pole roninud, aga ümberringi on asjatamist seal. Joonin seal katuselehtedele märke peale, puurin auke, panen neete. Vahepeal on need koolivabad nädalalõpud olnud nii igavad, et tahaks hullumoodi liigutada. Ja noo see on ikka tore trenn küll, ja lisaks see hull päike. Mul olid peale eelmist nädalat kõik huuled niimoodi ära kärssanud ja katki, et lausa vastik. Päike on hullumeelne ja minul sellega head suhet siin pole. Ma eriti sellest päevitamisest ka ei hooli enam. Aga randa tahaks vahest ikka minna, selle ookeani ja melu pärast. Aga hetkel on iga päev pilves ja õhtuti isegi tibutab. Aga ega see suvi tulemata jää...

Ja siis trennijutuga tuli meelde ka see jutt, et ma lausa satun nende spordiklubide liikmelõksu. Tahtsin siis sellest praegusest kohast ka ära tulla, aga ei kus sa sellega, ei saa nii lihtsalt. Kuigi algul lepingus oli, et kui kolid kaugemale kui 15 km, siis saad vabaks. Aga no, mul polnud, millegagi tõestada sellist asja. Lõpuks siis sain tuttavalt lennupileti eestisse, millele häkkisin uue nime ja kuupäevad külge ja ohhhoo, läkski läbi. Trenni ma teen küll aga edasi, meil on majas allkorrusel jõusaal, kus saab kõik tehtud. Viimasel ajal olen maru rattasõidu fänn. 

Mingi kord külas R sugulase ja ta sõbranna pool.

Vahepeal on maru palju teha ja teinekord on jälle nii vaikne. Küll on veider ikka siin see. Muidu vabal ajal siis trenningi, loen või käin ringi jalutamas siin. Eile matkasin Vene poodi, bussiga muidugi, aga ikkagi. Läksin sinna odrajahu otsima ning leidsin ka, nüüd plaanis karaskit teha kodus. Leidsin veel ka mõngleid, mida ma olen IGALTPOOLT otsinud, et teha mõnusat maiust. Ja samas poes oli veel ka lehmakomme. Oi, kui hea sai see mõnus maius! Seal venepoes müüakse veel ka seda mu lemmikud porgandisalatit, mis eestis maksis mingi 1 euro, aga siin maksab 7 dollarit. Vahest harva satub seda ostma sinna. Ja seal kohukesi, tatart ja nii head suitsuribi. Igatahes toidu osas ei tunne väga paljust puudust. Jogurteid vahepeal, aga nüüd teen sellest keefirist koos vaarikatega miskit kokku ja on ka üsna asjalik.

Kord olin natukene normsim, kui läks randa minekuks. heheee

Mõnus maius, jeeejeee

 

 Ja siin selle sinise kile all on hiiglasliku vaala vrakk. Seda vist näidati isegi Eesti uudistes, igatahes ta hulpis meil siinsesse randa ning tõi endaga kaasa kolepalju haisid. Nädal aega oli rand suletud, ja peale seda tuli ka kohe järgmine vrakk. Aga mind hämmastas metsikult selle vraki suurus. Uudistes ei saanudki nagu aru, kui suur ta on, aga kohapeal lihtsalt olid seal suu ammuli. Kahju muidugi, et ta niii kaua juba surnud oli, et haises metsikult. Ja mõelda, et ta oli ikka niii suur, kuigi haid olid teda omajagu näksinud juba!



Kui mul paari kuu pärast jälle midagi meelde tuleb, siis viskan siia uue jutu. Seniks olge vahvad ja oodake juba päkapikkkee! (Uskumatu kui ligidale see aeg on maru järsult jõudnud)

xoxo

Laulurästas

Mul on karvane tunne, et võibolla pean ma end uuesti tutvustama, sest see blogi on kohe kindlasti  mind unustanud. Mu elu ei ole tegelikult nii kiire, aga see on tõenäoliselt nii igav, et ma ei oska siia midagi leiutada ja eiran seda. Okei, mis ma vingun, nii igav ta nüüd pole ka.. hihii.
Ma siis räägin, et kunagi elasin ma Derbys koos hunniku poistega, käisin tööl ja muud ei teinudki. Seal tõesti polnud väga midagi teha, kuigi majakaaslased ikka aeg-ajalt keerasid igasugu asju kokku. Nalja sai, aga põhiliselt sai palju tööl oldud ja raha kogutud suureks Eestisse minekuks, mis tegelikult küll ära jäi. Niiisiis, ma arvan, et umbes aprillikuus läksin ma South Hedlandi, kus ma ei teinud noo mitte midagi. Trenni tegin igapäev ja harrastasin 2 kuud toortoitumist... Jeejee. Väga põnev kogemus, pole ühtki halba sõna, aga ma ei jaksa nii suuri koguseid süüa, et need mu energiakulu kataks. See selleks...
Southis elasime algul ja enamasti kas karavanpargis või motellis, aga mingi 3 nädalat sharehouse´is koos korealastega. Noo on ikka inimesed.. vetsu järjekorras pidid olema vähemalt pool tundi ja dušši alla minekuks 45-60 minutit. Nad lihtsalt võtavad endale aega. Polnud midagi teha, aga mingi aeg oli natukene odavam seal elada. Jutte rääkisid nad vähemalt põnevaid, või noo, üks neist oskas normaalselt suhelda ja tema rääkis. 
Ilmad olid korralikud seal, päeval mõnus soe, õhtuti selline dressikasoe. Ujumas sai käidud Pretty Pool´is, mis on selline koht, et tõusu ajal ookeanist voolab vesi sisse, kaasa arvatud krokodillid ning mõõna ajal voolab jälle tühjaks.

Portis siis käisime ükskord karpe korjamas, mina leidsin oma suure (see pole see, mis pildil on) ja Rants sai hiiglasliku krabi omale. Selle sõime pärast ära ja maitses maru hea, kuigi nende jahtimisel ma mõtet ei näe, nii suurest asjast saab nii vähe liha.
Oot, ma unustasin Derby seiklused, käisime vahepeal ümberkaudset loodust kaemas. No oli vaatamist väärt isegi! 

 Sellega siis sedasi. Southis elades oli maikuu juba niii ligidal ja kojumineku teema vägagi õhus, kuni selleni, et võibolla ikka ei lähe.. Et ma saan ju ka siin kooli minna. Ja mul oli ainult kuu jäänud, või isegi vähem. Polnud suurt valida, hakkasin end igale poole suruma ja lõpuks siis sain inglise keelde sisse. Paar päeva peale kooli vastust pidin juba Perthi lendama, et teha kopsupilte ja muud kontrolli. Teel South Hedlandist Perthi peatusime Broomes. Küll oli ilus ja mõnus. Ja nii väga tahaks sinna jälle minna!

 Ja siis ma jõudsin Perthi... tsivilisatsioon, aga jube kui külm. Ja nüüd ma mõtlen, et mulle isegi meeldis seal põhjas. Siin on nii palju inimesi ümberringi aga üksi on veel rohkem olla. Jaaaaa ükskord Southis oli nii vinge üritus korraldatud mingite prantslaste poolt.. kusagil angraaris oli jumala hea muusika ja inimesi. Viimaseid küll vähe, aga ma olin nii purjus et ükskõik. Tantsida sai vast üle 5 kuu. See oli väga vahva!

Nii ja Perthis siis. Elan siin Northbridges, või nooo, elame. Mina käin koolis ja Rants käib tööl, niiimoodi käib tööl, et hea et trehvame üldse! Jummeljummel. 
Aga viimane pühapäev käisime loomapargis. 

Mina ja koaala.. oi kui kaua ma neid näha ja katsuda tahtsin ja no lõpuks! Nad olid svammisemad kui ma ootasin. Ma arvasin, et nad on siidisemad, aga ma pole pettunund. Niii nunsad olevused ikka!

 Ja siis Rants känksi kiusamas. Toppis talle sööki ninna. Aga nad seal nii ükskõiksed, et tee, mis tahad nendega. Ma sain ühel saba tõsta. Niii raske saba oli. Ja selline tihe, hahaa. Äge!




 Ja siis üks reede käis masterchef meil külas ning tegi homaari veinikastmes. Polnud kunagi söönud ja ei saanud ka pettuda. Väga hea asi või väga hästi tehtud! Väga meeldiv.

Ja ükskord käis Rantsi sugulane oma sõbrannaga ja sai vesikat tehtud... üle aja oli täitsa hea mõnsa seda teha!

Leidsin midagi veel Port Hedlandist.. käisime hobuste võidusõitu vaatamas. See on siin maakohtades selline popp asi, kus naised end ilgelt üles löövad ja murupeal oma kontsakingadega ringi talluvad ja on hästi ilusad ja vahest joovad ka purju ja lällavad.. aga see kehtib igalpool. 

Näe sõbranjed - kõrvarõngamaterjal lihtsalt jalutab ringi. See on üks tankla (roadhouse) Broomest Port Hedlandi. Ja seal nad jalutavad niisama ringi ja kerjavad sööki inimestelt. Ilusad asjad ja täitsa vahvad. Aga üsna tavalised ausssi kohta.

Need oleme meie! Vsjo

 Ja kui mind aidatakse kodutöödega, siis ma pean neid autotöid aitama, hihiii. Aga selle ratta sain ise alt ära!

Derbysse läksin ma veel vahepeal tagasi ja maalerdasin igasuguseid vigasid. Mõnus töö kui aus olla, klapid peas ja omaette tegutsed seal, kellegagi väga suhtlema ei pea. 





Novot! Selline ta ongi siiis. Piltidega on ühel pool vist suht-koht. Eks ma siis mõnesaja aja pärast kirjutan jälle! 

Loodetavasti mitte! 
Vahepeal igatsen hullumoodi koduseid, sõpru ja kohti, aga nüüd kui ma juba siin olen, peaks võtma sellest asjast, mis saab!


Olge kõik tublid ja vahvad!

xoxoxo

Ilus asi!

Noo olgu siiis! Võtan end kokku ja teen selle postituse, üle 2 kuu. Heheheee! Peale seda, kui töömehed kaugelt maalt Perthi tagasi tulid, on koguaeg igasugu asjad toimunud, nii et igav ei ole väga kunagi, mistõttu pole ka saanud end kokkuvõtta, et üks postitus ära teha. Nüüdseks olen ise aga ka juba kaugel maal jaaaaaa, nii ta on. Proovin siia pilte suruda alates sellest ajast, kus kõik pooleli jäi.
Ja kõik on niiniiiii tore :)
... isegi et koduigatsus on ka hiiiglaslik.

Kerge jõulusööma meie pool.

 Natukene aastavahetust söpside pool.

Minu sünnal käisime Lancelinis liivamägesid kaemas.

Liivahunnikutest vaimustuses :)))

 Pärast istusime Lancelinis ookeani ääres ühes pubis, söime-joime ja viskasime mõned naljad. Natuke  nagu sünnipäevale kohane ju

Kunagi käisime Pembertonis ja ronisime 75 m kõrguse puu otsa. Jubeee oli!

 Mina siin niisama ronimas ülesse.

South Perthi kodupubis istumas.

Selline üks niisama päev taaskord. Mönnnnaa

Jõeääres käisime veemasinatega sõitmas. Ise muidugi ei viitsinud, sest üsna külm oleks seal vees olnud liguneda, aga toretore oli sellegipoolest.

 Vaatame teisi jöepääl müramas, hihii

Midagi eelmisest nädalavahetusest, ehk siis käisime Broomes lõpuks ära!
Taga taustal Cable Beach, mis oli niiiiii ilus ja ooken ulmesoe, nagu supp!
Niii vahvavahvaaaa

 Soojaveemõnud!

Broomest Derby poole liikuma hakates, käisime veel krokodilli pargis, mis oli jälle niiiiiiiiiiii vinge! Ja hirmus. Pildid ei saanud kahjuks kõige asjalikumad, sest kaamera oli koguaeg uppunud olekus (saime hullu paduka selga). Aga ise siin krokodillibeebiga.

 Ja siin siis maduusssiga. See ei olnud eriti äge, eriti sellepärast, et ta mulle peale kakas lõpuks. Aga noh jah, nali naljaks :D

Enne Derbysse tulekut käisime veel Anniga metsas. Noooo, hehehe. Väga huvitav reis oli ja kurask, et rohkem pilte ei ole kogu asjast, aga pea on põnevust täis sellegipoolest.

 Hetkeses kodukohas niisama seiklemas pisut.

Ja vahepeal on õues pisut tormiline, aga kuuuuuuum. Koguaeg on saun!

Ja kogu linn on pmst selline. Kõik orants, palmid ja aborigeerinud. Viimastega saab mu töökohas korralikult mässatud. Töötan siis kassamutina ühes toidukas ja need abod, ei tea palju neil raha on, ega sedagi, palju miski maksab. Igatahes käib seal kassas enamasti bingotamine neil! Et äkki läheb läbi. Niii nii jabur. Siis on nad ka kogaueg purjus ja varastavad, magavad seal poe ees puntras jne. Kõik on uus ja põnev. 

Ja loodus on nii metsik! See on nii äge, känksid vedelevad igalpool, nii elus kui surnud. Igast hiigelsisalikke ning ka väikseid ja gekosid rändab igalpool. Konnad ja põrnikad on koguaeg veranda peal ja igast surisevad elukad lendavad koguaeg pähe :D Imeliiiikkkk

Breathhhhh

Eks ma siis kirjutan, kuna naguniii midagi targemat täna teha pole. Kell saab kohe 1, aga trenn on alles pool 6. 

Elan siis üksi hetkel. Eelmine reede sai kõik semuskid lennukasse visatud, kust mindi ära kaugele. 
Aaaa, ja hetkel olen täitsa üksi uues kohas, mis on niiiiiiiii ilus:

Tudutuba.

Esimest korda näen kusagil nii palju peegleid! Hullult hea!

Kööginurk

 Ja suur tuba! Ma nii tahtsin sellist kohta, kust saab otse toast muru peale, mhmhmh :)












Kõige olulisem ka siis - Stereosonic! Kõige paremini raisatud raha üldse! See oli lihtsalt kõik niiii ulmeäge, niii palju esitajaid ja inimesed kõik niii veidrad jms. Huhuhuu. 
Mul oli algul juba paanika selle minekuga, sest poleks olnud kellegagi minna, aga õnneks saabus Margaret Riverist vana austraaliatuttav. Vedas sellega onjuu. 
Kuna tal oli niii äge GoPro kaamera (polnud seda reaalselt vist kunagi ise näinud lähedalt), siis sai marudalt isegi pilte tehtud.

Teine päev algas sedasi meil.

Niii kaua otsisime söögikohta Claremontis, kus see festival ka toimus, aga no midagi lõpuks sai leitud ka!

Seeee on see live, mille pärast ma kogu festivali pileti ostsin! Ja see oli niiiiiiiii hea!!!
I am legion!

 Silent disco!

Samuti väga vinge asi!

See siin võis olla Nero live! Sellega läks küll naljakalt. Kell just hakkas saama 9, aga me olime hoopis karuselli järjekorras ja megapaduka käes. Ja kui ulme see karusellisõit oli, üle kogu selle rahvamassi ja vaade lavale! huhuhuuuu

Karuselli järjekorras!

 Kusagil seal lava ees!

Nilbe Super Mario, Luigi normssss.

 Pealava paistmas taamal

Lammas all paremas nurgas ;)

Selle warehouse-moodi asja leidsime alles teisel päeval, kui pidime Showteki live´i otsima! No kurask, mis ulme seal juba esimesest päevast võis toimuda!

Natuke palju emotsioone:

No suht seesugune see asi oligi. Lisaks leidsin 5 paari päikeseprille, mingi suvaka sõrmuse ja alkoholitalonge umbes 70 dollari väärtuses. Maast tegelt leidsin sente ka koguaeg, tõenäoliselt mingi 20 dollari kanti, pmst ikka väga tulus käik!

Praegu muud ei meenugi, eks kui peoärevus vaikselt üle hakkab minema, tulen siia uuesti külla ;)