Ja ses kaduvas kunstis mul on oma kollektsioon originaale...

Avastasin just, et kui naljakas on see, kui võtad jälle oma märkmikku välja, et sinna paar asja kirjutada ning seejuures tuleb lehtiseda niii mitmeid lehekülgi edasi. Lihtsalt ei ole nii väga oluline, kus kohas see aeg omadega täpselt on ning samuti pole ka nii väga kohustusi, millel silma peal hoida.

Alustades kaugemalt, siis millalgi oli üks niiiniii tore kolmapäev, kus sai end niisama hästi tuntud ja ringi pisut rännatud. Hea ja päris.
Niiisiis eelmisest laupäevast. Päev, öö ja järgnev olid kõik pikad, aga juttu ei taha vist väga selleks ajada, sest see oli pisut pöööööörane. Laupäeval mul miskit kusagilt sügeles sedasi, et kohe oli vaja kusagile minna või midagi teha. Sai siis kokkulepitud üks Scarborough's käik peale mitmeid ülelaskmisi. Seal tuli välja, et oli maru palju ühiseid tuttavaid kõigil kellegagi ja juttu jätkus nii üle kui ümber selle. Huhh, kohati läks isegi tüütuks ja tundub, et keegi oli ka pettunud pisutpisut. Aga samas tehti seal kaks suurt potitäit päääääris head mojito't, mida sai täitsa mõõdukas koguses tarbitud! Mingi aeg lahkusin sealt siiski kodupoole, kus juhuslikult kogu meie korteri seltskond maja ees kokku põrkas. Samuti lisandusid meile mõneks ajaks värsked külalised Eestist, kaks neiut. Kodus seega siis hakkas alles järgmine pidu. Istusime ja puhusime juttusid. Ise valasin nagu ikka mingi paar klaasitäit jooki endale ja kõigile peale, alattiiiii see juhtub. Pole aimugi, kui kaua kodus sai mauratud, aga siis läksime ära klubisse. Oli kuidagi rahulik minu jaoks või emotsioonid olid lihtsalt juba liiga maha rahustatud. Mingi aeg läksime sealt minema, aga osad leidsid ikka, et peaks veel jooma ning niii ta läks. Oli ikka mürgel siin noo. Kell 10 läksin viskasin korraks pikali ja juba oligi ülejäänud seltskond vehkat teinud, edasi joomatama ja pelmeene ostma. Viimane asi, mis pidi meil olema nö hommikusöögiks, jõudis koju kell 6 õhtul. :D Aga siin nad on kõik sellised, et minnakse miskit tegema ja tuleb ette sada muud teist asja ja suva kõik. Igatahes, sinna läks see pühapäev ja esmaspäev ning teisipäeval ehk hakkas juba looma kergelt?

Kolmapäeval ja eile olid päevitamised, ilmad on terve nädala olnud lihtsalt niiiiii superid!















Kolmapäeval peale lesimist ja sushi tegemist läksime maja taha parki veinitama. Ilm oli jätkuval nii mõnna, et sai seal istutud ning jututatud pisut omajagu.

Peale seda läksime jalutasime linnas ringi ning istusime ühes pubis, või järelikult oli siiski restoran, sest kui peale tunniajast istumist me ikka veel süüa ei tahtnud, üritati meid minema ajada. See oli küll naljakas, aga mis seal ikka. Margarita maitses sellegipoolest niii hea seal!












Pärast jalutasime jällegi veel linnas ringi. Ümber purskaevude ja suvaliste papagoide(?). See lind oli päris omapärane seal patsikummi närides ja kurje pilke visates. 
























Neljapäeval käisime BrassMonkeys niisama istumas ja näksimas peale rasket loomaaiakülastust.
Eile kärssasime küll pikalt seal basseiniäääres, aga hullu pole õnneks.
Ahjaa, loomaaia pildid lisan ka siia hiljem, pole veel minuni jõudnud.

Hetkel kobin ära töööööööleeee. jeejee

Sest õnne valem on see, kui päeva lõpuks oled rohkem andnud kui saanud!

Tere!

Tapan aega ja ootan vihmapause. Tegelikult ootan seda ühte, aga sellega on aega päris mitmeid tunde. Lähen nimelt kella 5ks tööle, aga kell pole veel 10 isegi mitte. Midamidamida teha noo? Välja töllama niisama ei ole põnev minna, kui pole vihmavarjugi, pffpff. Jonnipunnitamine

Eelmine nädalavahetus käisime korraks kusagil külas. Rõdu peal rippus selline asi. Millegi pärast hakkas silm ja mõte peale.



In the end what matters most is
How well did you love
How well did you live
How well did you learn to let go
 

Selline võib siis vahepeal välja näha hommikune sööma. Mönsaaaa!
Tegelt ma sööks tihtipeale parema meelega ka putru, aga no, mis sa teed, kui need siin ei ole päris need ikka. Kuigi väga ei vingu ja ajavad asja ära ka ju.

Niisiis, teadmiseks, et ma siiski eksisteerin kusagil. Teen endast kodupilte, jajaja

Jälle tapsin aega autos oodates. Heiiiiii!

Ja linnaminekul jääb teele üks nii ilus puu. Ta oleks veel ilusam, kui mul oleks pisut ägedam telefon. Üldse see telefon hakkab mul täiega alla andma, pidevalt lülitab end luba küsimata välja. Nii ikka ei saa no. Tüütu. Nii palju samas ei häiri, sest ega keegi eriti ei helista ka, aga noo ikka.












Tegelikult tahaks, et mul oleks veel rohkem pilte ja kõike. aga näedsa.
Muud juttu nii palju, et see nädal on korralikult tööl käidud, nii palju kui seda on. Vabadel päevadel, pidin minema veel tööd juurde uurimakaema, aga koguaeg on üks kole sadu ning nii paha on liigelda. Või on see lihtsalt vabandus? Ma ei taha teada.

Kolmapäev ja neljapäev olid vabad. Neljapäeval käisime veitsa ringi, autoga sõitmas, söömas ja poes ning hiljem istusime garaažis. Ise olin kampsuni väel nagu ikka... nii väga ei taha lihtsalt terveks saada no! Igatahes on kurk jälle pisut valus. Rumal olen.
Reedel oli naljakas lugu sellega, et jõudsin töölt koju ja kohe läksin tagasi sinna põhimõtteliselt. Natukene segadust ja valestimõistmist kodukaaslastega, aga mis seal ikka. Sain selle uue autoga sõita, mis on hirmus, kuna ma pole päris kindel veel selles vasakpoolsuses ja noo, täiesti kindlaks ei saa ma ka kunagi. Veits peab ju põnev ka olema, hihi.
Aga asi nõnda, et suurt midagi eile ei teinud ja ega täna ei hakka ka end retsima. Mõni nädalavahetus peab pisut hingama ja laadima end. Homme plaanin miskit huvitavat teha. Ehk lubab ilm mind loomaaeda! Loooodamee :)

Aga nüüüüüd ma kaon!

earth island

Okei, teen siis kiire satsi siin taaskord. Ja jällegi ilma piltideta. Pole midagi pildistada olnud, sest ma olen terve nädala suht sirakil olnud. Mögaaaa

Eelmine reede siis tulin töölt, ja kusagilt lajatati järsku plaan, et läheks Casinni ja klubisse vms. Okei, pidin kaasa seebitama ka oma uue töökaaslase, kelle sain päris kiirelt nõusse. Mõned hetked oli aega end korralikuks teha ja juba tuldigi järele mulle. Ma oleks pidanud siis juba mõtlema, et enesetunne pisut kehv, ehk peaks koju jääma, aga ei. Mul on see igavene nõme asi, et ma pean kõike tegema-nägema, koguaeg. Igatahes siis hakkasime mu igivana telefoni GPS-iga end Midlandi poole sõidutama, mis oli huvitav retk, sest juht tundus vahepeal päris kuri juba olevat, aga endal oli nalja kui palju ja saime ka kohale, nooooo, peaaaegu. Niisiis M (töökaaslanna) auto peal, tegime kiire alkoreidi veel ja nii kui autos siidrid lahti tegime võttis politsei auto rajalt maha, hehee. Asi ei olnud meis küll, aga naljakas oli küll, või noo irooooniline.
Lõpuks siis jõudsime Casinosse, kus sai niisama istutud ja rummitatud, ise tundsin kuidas koguaeg läks olemine järjest palavikulisemaks. Samas kindel ei saanud ka olla, et ehk oli ju asi alkohooooooooooolis? Mingi südaööpaiku läksime siis klubisse, kus oli niisama joomist, tantsu jms. Selline suvaline tõmblemine nagu ikka. Ma tõesti ei tea, kust ma selle energia võtsin, aga väga töss oli olla koguaeg, jaaaaa ikka alla ei andnud. 
Aga no kuna osadel oli järgmine päev töö, siis mingi hetk sai tulema tuldud, läbi keerukuste küll, aga kojuuu!
Laupäev jätkus ulmega minuarust, kuna pidime taas Midlandi minema M-i korraks koju viima ja taas tööle, kus me siis edasi jaurasime. Peale tööpubis jauramist läksime veel edasi sellesse kohta, kus kord üks jube öö sai veedetud, naljakas. Aga ilm ja kõik oli niii ilushea! Väljaaarvatud see haiguse vimm, fuhh, see rikkus asju ära minu jaoks pisut. Mingi kell 6 koju jõudes kukkusin oma palavikuga ära lihtsalt. 
Pühapäeval käisime Hillarys turistikat mulle tegemas. See oli toretore. Mulle nii meeeeeeldib ringi sõita koguaeg igalpool. Ja eriti mereääres! Seda võiks lõputult vahtida onju... Ja nooo, üldse oli nummmipäev.. :)

Esmaspäeval suutsin teha terve tööpäeva, aga kui teisipäeval sama läksin katsetama, siis asi piidrus 2 tunniga ning õhtul peale haiglaskäiku sain teada, et tegu mul siiski angiiniga. Nüüd olengi söönud antibiootikume, valutanud ning nälginud. Jehuuuu!
Aga peale mõõna ju läheb paremaks ja juu ma olingi mõned olulised asjad unustanud, et vajasin nii jõhkrat meeldetuletust iseendale. Mõistan, mõistan.

Olge tublid, mina hakkan ka nüüd veel rohkem olema! ;)



(kirjavigurduste pärast vabandan kõigis postides, kuna noooo, midagi ikka jääb kahe silma vahele onju)