Sest õnne valem on see, kui päeva lõpuks oled rohkem andnud kui saanud!

Tere!

Tapan aega ja ootan vihmapause. Tegelikult ootan seda ühte, aga sellega on aega päris mitmeid tunde. Lähen nimelt kella 5ks tööle, aga kell pole veel 10 isegi mitte. Midamidamida teha noo? Välja töllama niisama ei ole põnev minna, kui pole vihmavarjugi, pffpff. Jonnipunnitamine

Eelmine nädalavahetus käisime korraks kusagil külas. Rõdu peal rippus selline asi. Millegi pärast hakkas silm ja mõte peale.



In the end what matters most is
How well did you love
How well did you live
How well did you learn to let go
 

Selline võib siis vahepeal välja näha hommikune sööma. Mönsaaaa!
Tegelt ma sööks tihtipeale parema meelega ka putru, aga no, mis sa teed, kui need siin ei ole päris need ikka. Kuigi väga ei vingu ja ajavad asja ära ka ju.

Niisiis, teadmiseks, et ma siiski eksisteerin kusagil. Teen endast kodupilte, jajaja

Jälle tapsin aega autos oodates. Heiiiiii!

Ja linnaminekul jääb teele üks nii ilus puu. Ta oleks veel ilusam, kui mul oleks pisut ägedam telefon. Üldse see telefon hakkab mul täiega alla andma, pidevalt lülitab end luba küsimata välja. Nii ikka ei saa no. Tüütu. Nii palju samas ei häiri, sest ega keegi eriti ei helista ka, aga noo ikka.












Tegelikult tahaks, et mul oleks veel rohkem pilte ja kõike. aga näedsa.
Muud juttu nii palju, et see nädal on korralikult tööl käidud, nii palju kui seda on. Vabadel päevadel, pidin minema veel tööd juurde uurimakaema, aga koguaeg on üks kole sadu ning nii paha on liigelda. Või on see lihtsalt vabandus? Ma ei taha teada.

Kolmapäev ja neljapäev olid vabad. Neljapäeval käisime veitsa ringi, autoga sõitmas, söömas ja poes ning hiljem istusime garaažis. Ise olin kampsuni väel nagu ikka... nii väga ei taha lihtsalt terveks saada no! Igatahes on kurk jälle pisut valus. Rumal olen.
Reedel oli naljakas lugu sellega, et jõudsin töölt koju ja kohe läksin tagasi sinna põhimõtteliselt. Natukene segadust ja valestimõistmist kodukaaslastega, aga mis seal ikka. Sain selle uue autoga sõita, mis on hirmus, kuna ma pole päris kindel veel selles vasakpoolsuses ja noo, täiesti kindlaks ei saa ma ka kunagi. Veits peab ju põnev ka olema, hihi.
Aga asi nõnda, et suurt midagi eile ei teinud ja ega täna ei hakka ka end retsima. Mõni nädalavahetus peab pisut hingama ja laadima end. Homme plaanin miskit huvitavat teha. Ehk lubab ilm mind loomaaeda! Loooodamee :)

Aga nüüüüüd ma kaon!