Sunday, 29 September 2013
lurking about unknown
Laupäeval käisime külas semude sõpradel, kus oli niisama rahulik istumine. Ise istusin seal ehk 10 minutit ja mõtlesin, et käin hoopis bäkkeris külas oma pärispäris semuskitel. Nägin neid, keda polnud näinud juunist saadik ehk värskeid eestisttulijaid, ning ka teisi, keda hiljuti kohatud siinmail. Veider oli mõelda, kuidas samad inimesed, kes eestis on aastaid juba koos istunud ning suhelnud, istusid nüüd teiselpool maakera samamoodi laua taga... Ma ei teagi, kas maru nostalgiline või mis see olla oli, aga hiiglaslik tulv headust käis minust läbi küll ning täielik rahulolu! Küllap see oli midagi kodust minu jaoks ka pisut.
Palju vana on siiski nii väärtuslik, ainult et see ununeb vahest.
Reede päeval käisin tööl, kus kaksasin endal tüki pöialt maha lihalõikuriga. See oli päris kole lugu, sest nagu ikka mul kisub pildi eest ära kui verd näen endal. Istusin mõnikümmend minutit tagaruumis pöial püsti ning ootasin, et veri näkku tagasi tuleks. See oli naljakas. Pärast tegin oma päeva korralikult ikka lõpuni. Aga röööööve on see pöial nüüd.
Reede õhtul jõudsime veel kinos käia ja vesikat tegemas, mis oli niii mönna. Nii ammu polnud teinud, viimasest õhtust eestis saadik.
Eelmisel reedel olime ilusad ja käisime eriti uhkes restoranid söömas.
Ise olin selline. Mitte küll nii unine, aga midagi seesugust..
Ja kas midagi veel on toimunud?
Tööl käisin eelmine nädal 6 päeva, ainult laupäev oli vaba. Ja päris äge oli! Eile, pühapäeval, oli kuidagi nii lõbus tööl. Üldse see pühapäev oli üks hea-tunde-päev. Nii muretu oli olla. Võimalik, et taas see laupäevaõhtu sättis midagi minu jaoks paika.
Eile enne und tuli maru eredalt silme ette talvised tööhommikud, mil sai hommikusöögiks putru ja nii head kohvi ning tõusva päikesega vaikselt tööle sõidetud. Mul on vist pisut igatsus peal. Tähendab, tagasi vaadates nüüd sellele, ei olnud need hommikud üldse pahad.. või noh, ega ma siis ka seda ei arvanud.
Siin tunnen puudust enim päris oma sõpradest ja perest, trennis- ja kooliskäimisest ning töötamisest peaga. Tervislikumat toitu igatsen ka, aga üldiselt pole siin midagi, millest nii väga puudu oleks, söögi osas. Egas ma õnnetu ole, lihtsalt selline kaugemalt asjade nägemine tõstab esile olulise. Ja see on hea - teab, mida tahta!
Kuulge aga olgu, munen siin veel mõned hetked ning lähen taas töömaile!
Järgmiseks korraks proovin olla rohkem elu endale sebinud ;)
Tuesday, 17 September 2013
... and you live in my head
Eelmise posti lõpus olev vaimustus ilma paranemise üle, oli täielik raiskamine. Asi on nii inetu, et ma ei tea, kas enam hullem saaks olla. Hihihi, ikka saaks, kui oleks kusagil muul maal. Kuid no sellegipoolest, öösiti on jälle nii külm nagu oli juunis. Magan jälle pusa ja kahe tekiga ning õue ei kisu mitte kuidagi, sest vihmvihmvihm on ka inetu. Lisaks veel see tuul! Üleeile öösel ma küll magada ei suutnud, sest ikka nii harjumatu! Täielik orkaan oli no. Järgmisel päeval tööle minnes koristati igalt poolt puude ning muud olmeprahti, sest kõik oli laiali tuulutatud. Prügijutuga tuleb meelde, et nii äge on, kuidas siin nad tõstavad seda prügi tänavatele, et ära viia. Mitte nagu päris prügi, aga vanad asjad, mööbel ja tehnika jms. Niimoodi:
Ja see vedeleb tihti mingi kolm päeva vms. Seekord on isegi ülepalju seda.. kevadine suurpuhastus? Ei teagi.
Esimesena tulevad pähe kõige hiljutisemad tegemised. Möödunud nädalavahetus oli vaiksemast vaiksem, reedel sai nähtud kodukandi semusid ja laupäeval sõitsime natukene niisama ringi ning olime rahulikud kõik. Pühapäeval olin tööl nagu ikka.
Aga eelmine kolmapäev käisin oksjonil! Lennujaama autooksjon. See oli vahva. Ma olin juba mitu korda tahtnud kaasa minna, noh, et niisama ära näha see asi, aga alati olen tööl olnud.
Ja see vedeleb tihti mingi kolm päeva vms. Seekord on isegi ülepalju seda.. kevadine suurpuhastus? Ei teagi.
Esimesena tulevad pähe kõige hiljutisemad tegemised. Möödunud nädalavahetus oli vaiksemast vaiksem, reedel sai nähtud kodukandi semusid ja laupäeval sõitsime natukene niisama ringi ning olime rahulikud kõik. Pühapäeval olin tööl nagu ikka.
Aga eelmine kolmapäev käisin oksjonil! Lennujaama autooksjon. See oli vahva. Ma olin juba mitu korda tahtnud kaasa minna, noh, et niisama ära näha see asi, aga alati olen tööl olnud.
Natukene on näha läbi klaasi. Autod sõidavad ette ning siis hakkab see seal vuristama, hihih, see oli nii änksi.. noh pärispäris!
Eelmisel nädalavahetusel käisime vaalu vaatamas! See oli niiniininiiiiiiiii äge! Ja meid tuli nii suur kamp kokku, seda ei oleks uskunudki. Mingi 10 inimest lausa. AGAAA laupäeva hommikul siis asusime teele sadama poole, kust sõit pidi algama. See oli linnas, aga kuna linn on suht suur ikka, siis sõitmise peale läks ikka mingi pool tunnikest ehk? Algul arvasin, et jääme hiljaks ning jääb ära jälle mõistlikumatmoodi üritus, aga näedsa - jõudsime ja nägime vaalasid! Tüübid vedasid kastiga õllet ja siidrit kaasa, ning me algul arvasime, et see küll läbi ei lähe, sest kõik olid seal ikka korralikud turistid, aga näedsa! Naljakas, me olime oma suure kambaga ja kõik jaurasid seal, hõhõhõõ. NIISIIIIIIIIs vaalad olid hiiglaslikud... kuigi need ei olnud ka veel need kõige suuremad! Igatahes mina olin seal megavaimustuses! Ookean oli niii ilus ja kõikkõikkõikk! Pilte on kusagil kellelgi teisel natukene rohkem, aga väike tõestus siiski vähemalt sõidust:
Kunagi veel rohkem ammu oli ka mingisugune vaba päev, mil käisin maja taga jõe ääres raamatut lugemas:
Päike on siin nii ettearvamatu, mõnikord oled terve päeva päikeses ja midagi ei jää peale, aga selle paari tunniga jõe ääres sain normaalse parmupäevituse oma maikast. Mõnsad on need head ilmad!
Ja siis veel muud rohkem ma ei teagi, mida oleks. Päevad näevad välja selliselt, et hommikul lähen tööle 11ks või 9ks, koju saan 7 või 5 siis vastavalt. Ja kuna praegu pidevalt sajab, siis peale seda pole kusagile minna või midagi suurt teha. Vaatame kodus Breaking Bad´i iga õhtu ja magama ära. Rutiiiiin. Vabadel päevadel üritan ikka pisut trennis käia vähemalt. Nädalavahetused lähevad ka nii kiirelt, sest pühapäeviti olen tööl koguaeg, seega on mul ainult laupäev. Järgmine ja ülejärgmine nädal olen 6 päeva tööl! jehhuuuuu, vähemalt ei ole neid igavaid üksi-kodus-passimise-päevasid!
Votvot, olen tubli, olge teie ka!
Tsutsu!
Wednesday, 4 September 2013
winwin situation
Aeg siinmaal ikka lendab liiiga kiiresti. Ma koguaeg mõtlen, et kirjutan siia miskit tarka, rohkem nagu kohalikest oludest jne, aga alati jõuan ainult oma tegemistest vatramiseni. Minu arust on juba päris jura, aga ma kuidagi ei suuda päris väljendada, missugused on need inimesed siin jms. Või noh, kui väga tahta leiaks ikka aega selleks, aga see internetimaailm on maru kaugele ära jäänud.
No näiteks tegelikult tunduvad siinsed ikka omajagu pisut võltsid oma koguaeg naeratamisega... Samas on see tore, kui sind ei huvita kuidagi ja tuju on hea. Meessoolased tunduvad vussid :D Ma ei tea miks selline mulje on jäänud. Võimalik et eelmisest töökohast, kus kõik niii lapsikud olid või siis see, kuidas alati seal Wembley´s tuli paarike ja naine saatis enamasti mehe istuma ning tellis ja maksis söögid jne.
Igatahaes on naljakas lugu, et mind pole vist elu jooksul ka nii palju date´dele kutsutud, kui siin viimase kuu jooksul (okei, eestis ei kutsutudki :D). Et te teaks ja kahetseks, siis pole ma kusagile läinud.
Ilmad on meil jätkuvalt talvised, kuigi paaril viimasel sai tööle minna ning sealt tulla ilma tagita... nii et kisub suvisemaks juba, huhuhu!!
Üleelmine reede sai siis klubitamas käidud neiudega eestist:
Reedel sõitsin töölt bussiga koju kindla plaaniga minna jooksma ja üldse olla tervislik. Uksest sisseastudes öeldi kohe, et nii lähme siiis sinna casinoklubisse lõpuks. Aga jooksmise osas alla ei andnud ning klubis sai ka veel peale pikka tööpäeva tantsitud sulgemiseni. Taas tekib küsimus, et kust ma seda energiat välja võlun?
Laupäeval või pühapäeval peale pidu sai taaskord basseini ääres lesitud ja eelmise õhtu osas muljetatud, kui meile meenus, et kunagi oli õhku jäänud plaan minna loomaaeda. Vahepeal tuli ikka laiskus ja sai meist võitu, nii et venisimemunesime seal kella 3ni vms ning üritasime poisse veenda meiega kaasa tulema. Lõpuks sai siiski asjast asja ning seal me olime:
Siin me siis viskasime silma minipingviinide paradiisile.
Neil kindlasti oli targem nimi, aga mis seal ikka :P
Neid madulisi oli seal maru palju ja ajasid täitsa judinad peale, just seetõttu, et neid võid vabalt kohata ka looduses. Jube ja veider.
Dingod olid nii ilusad ja armsad ning miilustasid seal oma kivi otsas.
Puud on siin tõeliselt vägevad! Mitte ainult loomaaia omad, vaid igalpool on niimoodi.
Tadaaaaa... kängurud. Sellised nad pidavat olemagi, lesivad ning lisaks ka haisused (haisu osas mul kindlad tõendid puuduvad, aga osad teavad rääkivat..).
Mõned piffipildid loomaaias ka ikka!
Koaalad on tõeliselt armsad! Loomaaias sai neid pisut lähemalt näha, kui Yanchepi national park'is, mis oli toretore.
Üritasin poistega pildile saada :D
Ei ole lihtne asi.
Turistid pljät
Niii vist saigi tolle nädalavahetusega ühele poole.
Vaikselt möödus nädal ja tuli taaskord reede. Leidsin taas ühed eestlaste kamba, kellega miskit teha. Ehk siis peale reedest viimast tööpäeva, mis venis 10 tunniseks ja ilma pausita, lendasin vihmasesse linna, kus sai käidud itaallastega kolmes erinevas klubis, mis olid päris veidrad. Viimane neist oli kõige änxxxxim ja ma ei tahtnud üldse koju minna! Aga teised loobusid ning seega pidin sama tegema. Koju jõudes jäin diivanile semuskitega tsätttima ja aeg venis lausa 5ni ära, aga kuidagi nagu oluline oli see infovahetus.
Ehk siis reedel peale tööd klubitamas (ei ei toimunud klubitamine vetsus :D).
Niisama ka mõni pilt ehk siis millalgi soojal nädalal tegin sushit.
Mõnikord kasulik olemas ehk garaaži koristamas. (söberid ka peale)
Ja muudel aegadel olen niisama tibiiiiiii, mis tähendas, et laupäeval oli ilusilus ilm!
No näiteks tegelikult tunduvad siinsed ikka omajagu pisut võltsid oma koguaeg naeratamisega... Samas on see tore, kui sind ei huvita kuidagi ja tuju on hea. Meessoolased tunduvad vussid :D Ma ei tea miks selline mulje on jäänud. Võimalik et eelmisest töökohast, kus kõik niii lapsikud olid või siis see, kuidas alati seal Wembley´s tuli paarike ja naine saatis enamasti mehe istuma ning tellis ja maksis söögid jne.
Igatahaes on naljakas lugu, et mind pole vist elu jooksul ka nii palju date´dele kutsutud, kui siin viimase kuu jooksul (okei, eestis ei kutsutudki :D). Et te teaks ja kahetseks, siis pole ma kusagile läinud.
Ilmad on meil jätkuvalt talvised, kuigi paaril viimasel sai tööle minna ning sealt tulla ilma tagita... nii et kisub suvisemaks juba, huhuhu!!
Üleelmine reede sai siis klubitamas käidud neiudega eestist:
Reedel sõitsin töölt bussiga koju kindla plaaniga minna jooksma ja üldse olla tervislik. Uksest sisseastudes öeldi kohe, et nii lähme siiis sinna casinoklubisse lõpuks. Aga jooksmise osas alla ei andnud ning klubis sai ka veel peale pikka tööpäeva tantsitud sulgemiseni. Taas tekib küsimus, et kust ma seda energiat välja võlun?
Laupäeval või pühapäeval peale pidu sai taaskord basseini ääres lesitud ja eelmise õhtu osas muljetatud, kui meile meenus, et kunagi oli õhku jäänud plaan minna loomaaeda. Vahepeal tuli ikka laiskus ja sai meist võitu, nii et venisimemunesime seal kella 3ni vms ning üritasime poisse veenda meiega kaasa tulema. Lõpuks sai siiski asjast asja ning seal me olime:
Siin me siis viskasime silma minipingviinide paradiisile.
Neil kindlasti oli targem nimi, aga mis seal ikka :P
Neid madulisi oli seal maru palju ja ajasid täitsa judinad peale, just seetõttu, et neid võid vabalt kohata ka looduses. Jube ja veider.
Dingod olid nii ilusad ja armsad ning miilustasid seal oma kivi otsas.
Puud on siin tõeliselt vägevad! Mitte ainult loomaaia omad, vaid igalpool on niimoodi.
Tadaaaaa... kängurud. Sellised nad pidavat olemagi, lesivad ning lisaks ka haisused (haisu osas mul kindlad tõendid puuduvad, aga osad teavad rääkivat..).
Mõned piffipildid loomaaias ka ikka!
Koaalad on tõeliselt armsad! Loomaaias sai neid pisut lähemalt näha, kui Yanchepi national park'is, mis oli toretore.
Üritasin poistega pildile saada :D
Ei ole lihtne asi.
Turistid pljät
Tiigerviiger oli ka niii lähedal, läbi klaasi küll, aga siiski!
Sõbrapilti kah! Ta vist tegelikult ei olnud niiväga sõbralik ega huvitatud.Niii vist saigi tolle nädalavahetusega ühele poole.
Vaikselt möödus nädal ja tuli taaskord reede. Leidsin taas ühed eestlaste kamba, kellega miskit teha. Ehk siis peale reedest viimast tööpäeva, mis venis 10 tunniseks ja ilma pausita, lendasin vihmasesse linna, kus sai käidud itaallastega kolmes erinevas klubis, mis olid päris veidrad. Viimane neist oli kõige änxxxxim ja ma ei tahtnud üldse koju minna! Aga teised loobusid ning seega pidin sama tegema. Koju jõudes jäin diivanile semuskitega tsätttima ja aeg venis lausa 5ni ära, aga kuidagi nagu oluline oli see infovahetus.
Ehk siis reedel peale tööd klubitamas (ei ei toimunud klubitamine vetsus :D).
Niisama ka mõni pilt ehk siis millalgi soojal nädalal tegin sushit.
Mõnikord kasulik olemas ehk garaaži koristamas. (söberid ka peale)
Ja muudel aegadel olen niisama tibiiiiiii, mis tähendas, et laupäeval oli ilusilus ilm!
Ja täna hommikul läksin trenni üle pika aja, sest esmaspäeval helistati ja küsiti, kas ma pole rahul teenindusega, et ma ei käivat üle nädala vms trennis juba. Siin ongi nii veider see, et kogaueg käiakse peale, et kuidas sul ikka läheb ja mis toimub. Näiteks mingi aeg helistati pangast ja küsiti, kas ma ikka leidsin endale töö ja olen pangaga rahul jms. Ääretult veider.
Samamoodi on veider trennis. See kuidas treenerid nii hullult peale suruvad. Koguaeg käib jutt oma võimete piirist jms noh ning üldse KOGUAEG käib jutt :D.
Tüütu, eriti olles eestlane, kes tahaks vaikselt oma asja ajada.
Ja muidu on kõik ägedamast uhkem, sest ilmad kisuvad vaikselt soojemaks! huhuhuu
Tervitused kõigile, kes huvi tunnevad ;)